*bunkô

Runic: ᛒᚢᚾᚲᛟ Pronunciation: /ˈbuŋ.kɔːː/

noun · masculine · an-stem

Meanings

  1. bump, lump
  2. heap, pile
  3. crowd

Declension

CaseSingularPlural
Nom.bunkôbunkaniz
Acc.bunkanųbunkanunz
Gen.bunkinizbunkanǫ̂
Dat.bunkinibunkammaz
Inst.bunkinēbunkammiz
Voc.bunkôbunkaniz

Find a form

Descendants

  • *bungō, *bunkō (Proto-West Germanic)
    • *bunko (Old Dutch)
      • buncke, bonke, bonck, bonc (Middle Dutch)
        • bonk (Dutch)
  • * bungō, *bunkō (Proto-West Germanic)
    • *bunca, *bunċen (Old English)
      • bunche, bonche (Middle English)
        • bunch (English)
  • * bungō, *bunkō (Proto-West Germanic)
    • bunka (Old Frisian)
      • Bunke (Saterland Frisian)
      • bonke, bonk (West Frisian)
  • * bungō, *bunkō (Proto-West Germanic)
    • bungo (Old High German)
      • bunge (Middle High German)
        • Bunge (German)
  • * bungō, *bunkō (Proto-West Germanic)
    • *bunko (Old Saxon)
      • bunke, bunk (Middle Low German)
        • Bunk (Low German)
  • bunki (Old Norse)
    • bunke (Danish)
    • bunki (Faroese)
    • bunki (Icelandic)
    • bonk, bonik (Middle Low German)
    • bunke (Norwegian Bokmål)
    • bunka, bunga, bunke (Norwegian Nynorsk)
    • bunke (Swedish)

Explore/search these descendants

View on Wiktionary