*heltą

Runic: ᚺᛖᛚᛏᚨ Pronunciation: /ˈxel.tɑ̃/

noun · neuter · a-stem

Meanings

handle; hilt

Etymology

From Proto-Indo-European *kelh₂- (‘to hit; beat’).

Declension

CaseSingularPlural
Nom.heltąheltō
Acc.heltąheltō
Gen.heltas, hiltisheltǫ̂
Dat.heltaiheltamaz
Inst.heltōheltamiz
Voc.heltąheltō

Find a form

Descendants

  • hilt (Old English)
    • hilte, helte, heolte, hilt, hilta, hult, hulte, hylt, hylte (Middle English)
      • hilt (English)
      • hilt (Scots)
  • hilt (Old Saxon)
  • hilz (Old High German)
    • hëlze (Middle High German)
  • hilza (Old High German)
    • hëlze (Middle High German)
  • hjalt (Old Norse)
    • ? (Old East Norse)
      • hjalte (Danish)
      • hiælt, hælt (Old Swedish)
  • hjalt (Old Norse)
    • ? (Old West Norse)
      • hjalt (Faroese)
      • hjalt (Icelandic)
      • hjalt (Norwegian)
      • hjalt (Swedish)

Explore/search these descendants

View on Wiktionary