*heltą
Runic: ᚺᛖᛚᛏᚨ Pronunciation: /ˈxel.tɑ̃/noun · neuter · a-stem
Meanings
handle; hilt
Etymology
From Proto-Indo-European *kelh₂- (‘to hit; beat’).
Declension
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nom. | heltą | heltō |
| Acc. | heltą | heltō |
| Gen. | heltas, hiltis | heltǫ̂ |
| Dat. | heltai | heltamaz |
| Inst. | heltō | heltamiz |
| Voc. | heltą | heltō |
Descendants
-
hilt (Old English)
-
hilte, helte, heolte, hilt, hilta, hult, hulte, hylt, hylte (Middle English)
- hilt (English)
- hilt (Scots)
-
hilte, helte, heolte, hilt, hilta, hult, hulte, hylt, hylte (Middle English)
- hilt (Old Saxon)
-
hilz (Old High German)
- hëlze (Middle High German)
-
hilza (Old High German)
- hëlze (Middle High German)
-
hjalt (Old Norse)
-
? (Old East Norse)
- hjalte (Danish)
- hiælt, hælt (Old Swedish)
-
? (Old East Norse)
-
hjalt (Old Norse)
-
? (Old West Norse)
- hjalt (Faroese)
- hjalt (Icelandic)
- hjalt (Norwegian)
- hjalt (Swedish)
-
? (Old West Norse)