*hōnijǭ

Runic: ᚺᛟᚾᛁᛃᛟ Pronunciation: /ˈxɔː.ni.jɔ̃ː/

noun · feminine · ōn-stem

Meanings

hen

Etymology

From Proto-Indo-European *keh₂n- (‘to sing’). Related to *hanô (‘rooster’), *hanjō (‘hen’).

Declension

CaseSingularPlural
Nom.hōnijǭhōnijōniz
Acc.hōnijōnųhōnijōnunz
Gen.hōnijōnizhōnijōnǫ̂
Dat.hōnijōnihōnijōmaz
Inst.hōnijōnēhōnijōmiz
Voc.hōnijǭhōnijōniz

Find a form

Descendants

  • hǿna (Old Norse)
    • høna (Faroese)
    • hæna (Icelandic)
    • høna, høne, hæn(n)e (Norwegian Nynorsk)
  • hǿna (Old Norse)
    • høne (Danish)
      • høne (Norwegian Bokmål)
  • hǿna (Old Norse)
    • hø̄na (Old Swedish)
      • höna (Swedish)

Explore/search these descendants

View on Wiktionary