*kauną

Runic: ᚲᚨᚢᚾᚨ Pronunciation: /ˈkɑu̯.nɑ̃/

noun · neuter · a-stem

Meanings

  1. cheek
  2. jaw, mandible
  3. boil, abscess

Etymology

From Proto-Indo-European *gew- (‘to bend, curve, arch’).

Declension

CaseSingularPlural
Nom.kaunąkaunō
Acc.kaunąkaunō
Gen.kaunas, kauniskaunǫ̂
Dat.kaunaikaunamaz
Inst.kaunōkaunamiz
Voc.kaunąkaunō

Find a form

Descendants

  • *kaun (Proto-West Germanic)
    • *kouna (Old Dutch)
      • *cone, coon (Middle Dutch)
        • koon (Dutch)
          • Kon (Low German)
          • koan (West Frisian)
  • *kaunu (Proto-West Germanic)
    • *kouna (Old Dutch)
      • *cone, coon (Middle Dutch)
        • koon (Dutch)
          • Kon (Low German)
          • koan (West Frisian)
  • kaun (Old Norse)
    • kaun (Icelandic)
    • kong (Norwegian Bokmål)
    • kaun, kong (Norwegian Nynorsk)
  • kaun (Old Norse)
    • køn (Old Swedish)
      • kön (Swedish)

Explore/search these descendants

View on Wiktionary