*kelukô

Runic: ᚲᛖᛚᚢᚲᛟ Pronunciation: /ˈke.lu.kɔːː/

noun · masculine · an-stem

Meanings

the maw, gullet, pharynx

Etymology

From *kelaz/*kelǭ + *-(u)kô (diminutive suffix).

Declension

CaseSingularPlural
Nom.kelukôkelukaniz
Acc.kelukanųkelukanunz
Gen.kelukinizkelukanǫ̂
Dat.kelukinikelukammaz
Inst.kelukinēkelukammiz
Voc.kelukôkelukaniz

Find a form

Descendants

  • *keluk (Proto-West Germanic)
    • kelk, keck (English)
  • *keluk (Proto-West Germanic)
    • keluh, kelah, kelh (Old High German)
      • kelch (Middle High German)
        • Kelch, Kölch, Kööch (Bavarian)
  • *kelk (Proto-West Germanic)
    • kelk, keck (English)
  • *kelk (Proto-West Germanic)
    • keluh, kelah, kelh (Old High German)
      • kelch (Middle High German)
        • Kelch, Kölch, Kööch (Bavarian)
  • *kjalkr (Old Norse)
    • kälk (Swedish)
  • kjalki (Old Norse)
    • kjalki (Faroese)
    • kjalki (Icelandic)

Explore/search these descendants

View on Wiktionary