*mainaiþaz
Runic: ᛗᚨᛁᚾᚨᛁᚦᚨᛉ Pronunciation: /ˈmɑi̯.nɑi̯.θɑz/noun · masculine · a-stem
Meanings
perjury
Etymology
From *mainaz + *aiþaz.
Declension
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nom. | mainaiþaz | mainaiþōz, mainaiþōs |
| Acc. | mainaiþą | mainaiþanz |
| Gen. | mainaiþas, mainaiþis | mainaiþǫ̂ |
| Dat. | mainaiþai | mainaiþamaz |
| Inst. | mainaiþō | mainaiþamiz |
| Voc. | mainaiþ | mainaiþōz, mainaiþōs |
Descendants
-
*mainaiþ (Proto-West Germanic)
-
*meinēth, *meinēd (Old Dutch)
-
meynede, meeneet (Middle Dutch)
- meineid (Limburgish)
-
meynede, meeneet (Middle Dutch)
-
*meinēth, *meinēd (Old Dutch)
-
*mainaiþ (Proto-West Germanic)
-
*meinēth, *meinēd (Old Dutch)
-
meynede, meeneet (Middle Dutch)
-
meineed (Dutch)
- meineed (Afrikaans)
-
meineed (Dutch)
-
meynede, meeneet (Middle Dutch)
-
*meinēth, *meinēd (Old Dutch)
-
*mainaiþ (Proto-West Germanic)
-
mānāþ (Old English)
-
monoth, manath, manwaþ, maineath (Middle English)
- mane-atht (Scots)
-
monoth, manath, manwaþ, maineath (Middle English)
-
mānāþ (Old English)
-
*mainaiþ (Proto-West Germanic)
-
mēnēth (Old Frisian)
- Meeneed (Saterland Frisian)
- meineed (West Frisian)
-
mēnēth (Old Frisian)
-
*mainaiþ (Proto-West Germanic)
-
meineid (Old High German)
-
meineit (Middle High German)
- Meineid (German)
-
meineit (Middle High German)
-
meineid (Old High German)
-
*mainaiþ (Proto-West Germanic)
-
mēnēth (Old Saxon)
-
mênêt, meineit (Middle Low German)
- Meeneed (German Low German)
-
mênêt, meineit (Middle Low German)
-
mēnēth (Old Saxon)
-
meineiðr (Old Norse)
- mened (Danish)
- meineiður (Icelandic)
- mened (Norwegian)
-
meineiðr (Old Norse)
-
mēnēþer (Old Swedish)
- mened (Swedish)
-
mēnēþer (Old Swedish)