*swiknō
Runic: ᛊᚹᛁᚲᚾᛟ Pronunciation: /ˈswik.nɔː/noun · feminine · ō-stem
Meanings
absolution
Etymology
Substantivisation of *swiknaz (‘pure, innocent’).
Declension
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nom. | swiknō | swiknôz |
| Acc. | swiknǭ | swiknōz |
| Gen. | swiknōz | swiknǫ̂ |
| Dat. | swiknōi | swiknōmaz |
| Inst. | swiknō | swiknōmiz |
| Voc. | swiknō | swiknôz |
Descendants
-
*swiknu (Proto-West Germanic)
- swicn (Old English)
- sykn (Old Norse)