*swikulaz
Runic: ᛊᚹᛁᚲᚢᛚᚨᛉ Pronunciation: /ˈswi.ku.lɑz/adjective · a-stem
Meanings
tending to betray, treacherous, deceitful
Etymology
From *swīkwaną + *-ulaz.
Declension
Strong declension
| Case | Sg. Masc. | Sg. Fem. | Sg. Neut. | Pl. Masc. | Pl. Fem. | Pl. Neut. |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Nom. | swikulaz | swikulō | swikulą, -at, -atō | swikulai | swikulôz | swikulō |
| Acc. | swikulanǭ | swikulǭ | swikulą, -at, -atō | swikulanz | swikulōz | swikulō |
| Gen. | swikulas, swikulis | swikulaizōz | swikulas, swikulis | swikulaizǫ̂ | swikulaizǫ̂ | swikulaizǫ̂ |
| Dat. | swikulammai | swikulaizōi | swikulammai | swikulaimaz | swikulaimaz | swikulaimaz |
| Inst. | swikulanō | swikulaizō | swikulanō | swikulaimiz | swikulaimiz | swikulaimiz |
Weak declension
| Case | Sg. Masc. | Sg. Fem. | Sg. Neut. | Pl. Masc. | Pl. Fem. | Pl. Neut. |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Nom. | swikulô | swikulǭ | swikulô | swikulaniz | swikulōniz | swikulōnō |
| Acc. | swikulanų | swikulōnų | swikulô | swikulanunz | swikulōnunz | swikulōnō |
| Gen. | swikuliniz | swikulōniz | swikuliniz | swikulanǫ̂ | swikulōnǫ̂ | swikulanǫ̂ |
| Dat. | swikulini | swikulōni | swikulini | swikulammaz | swikulōmaz | swikulammaz |
| Inst. | swikulinē | swikulōnē | swikulinē | swikulammiz | swikulōmiz | swikulammiz |
Descendants
-
*swikul (Proto-West Germanic)
- swicol (Old English)
-
*swikul (Proto-West Germanic)
-
*swihhil (Old High German)
- biswihhil (Old High German)
-
*swihhil (Old High German)
- svikall (Old Norse)