*tunþskaz
Runic: ᛏᚢᚾᚦᛊᚲᚨᛉ Pronunciation: /ˈtunθ.skɑz/noun · masculine · a-stem
Meanings
tooth; tusk
Etymology
From *tunþuz + *-skaz.
Declension
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nom. | tunþskaz | tunþskōz, tunþskōs |
| Acc. | tunþską | tunþskanz |
| Gen. | tunþskas, tunþskis | tunþskǫ̂ |
| Dat. | tunþskai | tunþskamaz |
| Inst. | tunþskō | tunþskamiz |
| Voc. | tunþsk | tunþskōz, tunþskōs |
Descendants
-
*tunsk (Proto-West Germanic)
-
tūsċ, tūx (Old English)
-
tusk, tux, tush (Middle English)
- tusk, tush (English)
- tusk (Scots)
-
tusk, tux, tush (Middle English)
-
tūsċ, tūx (Old English)
-
*tunsk (Proto-West Germanic)
-
tusk (Old Frisian)
- tos, tus (North Frisian)
- Tusk, Tüsk (Saterland Frisian)
- tosk (West Frisian)
-
tusk (Old Frisian)
- *toskr (Old Norse)