*tunþskaz

Runic: ᛏᚢᚾᚦᛊᚲᚨᛉ Pronunciation: /ˈtunθ.skɑz/

noun · masculine · a-stem

Meanings

tooth; tusk

Etymology

From *tunþuz + *-skaz.

Declension

CaseSingularPlural
Nom.tunþskaztunþskōz, tunþskōs
Acc.tunþskątunþskanz
Gen.tunþskas, tunþskistunþskǫ̂
Dat.tunþskaitunþskamaz
Inst.tunþskōtunþskamiz
Voc.tunþsktunþskōz, tunþskōs

Find a form

Descendants

  • *tunsk (Proto-West Germanic)
    • tūsċ, tūx (Old English)
      • tusk, tux, tush (Middle English)
        • tusk, tush (English)
        • tusk (Scots)
  • *tunsk (Proto-West Germanic)
    • tusk (Old Frisian)
      • tos, tus (North Frisian)
      • Tusk, Tüsk (Saterland Frisian)
      • tosk (West Frisian)
  • *toskr (Old Norse)

Explore/search these descendants

View on Wiktionary