*waiwô

Runic: ᚹᚨᛁᚹᛟ Pronunciation: /ˈwɑi̯.wɔːː/

noun · masculine · an-stem

Meanings

  1. woe, grief, misery
  2. evil, wickedness, malice

Etymology

From Proto-Indo-European *wai.

Declension

CaseSingularPlural
Nom.waiwôwaiwaniz
Acc.waiwanųwaiwanunz
Gen.waiwinizwaiwanǫ̂
Dat.waiwiniwaiwammaz
Inst.waiwinēwaiwammiz
Voc.waiwôwaiwaniz

Find a form

Descendants

  • wēa (Old English)
    • we, wee, wea, wæ, wowe (Middle English)
  • wāwa (Old English)
    • we, wee, wea, wæ, wowe (Middle English)
  • *wēwo (Old Saxon)
    • wēwe (Middle Low German)
  • *waiwo (Frankish)
    • *wēwo (Old Dutch)
      • weewe (Middle Dutch)
        • wee (Dutch)
          • wee (Afrikaans)
  • *waiwo (Frankish)
    • *waius, *guaius (Vulgar Latin)
      • guaio (Italian)
      • guaya (Portuguese)
  • *waiwo (Frankish)
    • *waius, *guaius (Vulgar Latin)
      • guaya (Old Spanish)
        • guaya (Ladino)
        • guaya (Spanish)
  • wēwo (Old High German)
    • wēwe (Middle High German)
      • Weh (German)
  • vá (Old Norse)
    • vá, vó (Icelandic)
  • vó (Old Norse)
    • vá, vó (Icelandic)
  • vo (Old Norse)
    • vá, vó (Icelandic)
  • *vaiva (Proto-Finnic)

Explore/search these descendants

View on Wiktionary