*waldą
Runic: ᚹᚨᛚᛞᚨ Pronunciation: /ˈwɑl.dɑ̃/noun · neuter · a-stem
Meanings
might, power, authority, force
Etymology
From *waldaną (‘to rule’).
Declension
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nom. | waldą | waldō |
| Acc. | waldą | waldō |
| Gen. | waldas, waldis | waldǫ̂ |
| Dat. | waldai | waldamaz |
| Inst. | waldō | waldamiz |
| Voc. | waldą | waldō |
Descendants
-
*wald (Proto-West Germanic)
- *wald (Old Dutch)
- walt (Old High German)
-
*wald (Proto-West Germanic)
-
weald (Old English)
-
wald (Middle English)
- wald (English)
-
wald (Middle English)
-
weald (Old English)
-
vald (Old Norse)
- vald (Faroese)
- vald (Icelandic)
- vald (Norwegian Nynorsk)
-
vald (Old Norse)
-
wald (Old Danish)
- vold (Danish)
- vold (Norwegian Bokmål)
-
wald (Old Danish)
-
vald (Old Norse)
-
vald (Old Swedish)
- våld (Swedish)
-
vald (Old Swedish)
- 𐍅𐌰𐌻𐌳𐌿𐍆𐌽𐌹 (waldufni) (Gothic)
- *valta (Proto-Finnic)