*þuliz
Runic: ᚦᚢᛚᛁᛉ Pronunciation: /ˈθu.liz/noun · masculine · i-stem
Meanings
- reciter
- orator, speaker
Etymology
From *þuljaną (‘to speak, to recite’).
Declension
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nom. | þuliz | þulīz |
| Acc. | þulį | þulinz |
| Gen. | þulīz | þuljǫ̂ |
| Dat. | þulī | þulimaz |
| Inst. | þulī | þulimiz |
| Voc. | þuli | þulīz |
Descendants
-
*þuli (Proto-West Germanic)
-
þyle (Old English)
- thyle (English)
-
þyle (Old English)
-
þulr (Old Norse)
- þulur (Icelandic)
- tul (Swedish)