*þuliz

Runic: ᚦᚢᛚᛁᛉ Pronunciation: /ˈθu.liz/

noun · masculine · i-stem

Meanings

  1. reciter
  2. orator, speaker

Etymology

From *þuljaną (‘to speak, to recite’).

Declension

CaseSingularPlural
Nom.þulizþulīz
Acc.þulįþulinz
Gen.þulīzþuljǫ̂
Dat.þulīþulimaz
Inst.þulīþulimiz
Voc.þuliþulīz

Find a form

Descendants

  • *þuli (Proto-West Germanic)
    • þyle (Old English)
      • thyle (English)
  • þulr (Old Norse)
    • þulur (Icelandic)
    • tul (Swedish)

Explore/search these descendants

View on Wiktionary